Armulaud ja pidus\u00f6\u00f6gid kunstis.<\/p>\n
Kunstiajaloos n\u00e4eme, kuidas erinevad eluvaldkonnad omandavad suurema t\u00e4henduse ning p\u00e4\u00e4sevad argip\u00e4evast \u201ek\u00f5rgesse kunsti\u201c. Toidu kujutamisel kunstis on v\u00e4ga pikk ja p\u00f5nev ajalugu. Vein ja leib kui armulaua ehk euharistia s\u00fcmbolid j\u00f5uavad kunsti juba varakristluse ajal, omandades hilisematel perioodidel \u00fcha keerulisemaid vorme ja t\u00e4henduste s\u00fcgavusi.
\nTeisalt aga j\u00f5uab kujutavasse kunsti ka inimeste igap\u00e4evane toit, mida algul kujutatakse poolvargsi ajalooliste v\u00f5i piiblistseene kujutavatel maalidel ning 17. sajandiks omandavad need t\u00e4ie\u00f5igusliku kunsti\u017eanri staatuse. Vaatleme nat\u00fc\u00fcrmortide erinevat k\u00e4sitlemist ja t\u00e4hendusi Flaami, Hollandi, Itaalia ja Hispaania kunstis.<\/p>\n
Lektor Aleksandra Murre<\/p>\n
Loeng on koos veini degusteerimisega.<\/p>\n