Looduslike objektide realistlik kujutamine kuulus 15. ja 16. saj kunstiliste arengute juurde, millele aitas kaasa paremale eluj\u00e4rjele j\u00f5udnud Euroopa keskklassi – \u00f5ukonnafunktsion\u00e4ride, linnakodanike ja maarahva soov kunsti kaudu v\u00e4lja paista. Kunstnike seisukohalt oli see paljuski meistrioskuste demonstratsioon.
\n15. sajandil ei hinnatud religioosseid maale enam niiv\u00f5rd kullatud tausta j\u00e4rgi, kuiv\u00f5rd kunstniku osavuse j\u00e4rgi see muuga, n\u00e4iteks maastikuga asendada. Kunstnik pidi m\u00f5tlema sellele, milline on vaataja vastuv\u00f5tt ja kasutama kujutamisviisi, mis muudaks maali s\u00e4ravaks, visuaalselt meeldej\u00e4\u00e4vaks ja emotsionaalselt liigutavaks. Publik vajas vaimsete praktikate juures, n\u00e4iteks Kristuse ja Neitsi Maarja elu kesksete episoodide \u00fcle m\u00f5tisklemiseks visualiseerivat abi. Samas ei olnud publik valge leht, kelle m\u00f5ttes loo v\u00f5i p\u00fchakute kujutised iseenesest muljet avaldasid, vaid aktiivne sisemise visualiseerimise institutsioon.
\nReformatsioonieelses kunstis oli palju kristliku pilditraditsiooni v\u00e4liseid argielu ideid ja praktikaid kajastavaid s\u00fcmboleid, sealhulgas taimi. Need kujundid v\u00f5isid p\u00e4rineda pildilisest, kirjalikust v\u00f5i suulisest traditsioonist ning loodusega seotud praktikatest. Objekti t\u00e4henduseni j\u00f5udmise eelduseks on selle ikonograafilise meetodi l\u00e4htepunktiks olev bioloogiline ja kultuuriline identifitseerimine. Koos poeetilise metafoori funktsiooniga r\u00f5hutavad need religioosse narratiivi teatud olulisi detaile. Narratiivi detaili ja kujundi seos v\u00f5ib tekkida t\u00e4nu objekti omadustele. M\u00e4\u00e4ravaks on kujutatud objekti suhe inimesega ning objekti esinemise t\u00f5en\u00e4osus narratiivi tegevusele v\u00f5i selle ajale vastavas maastikus.<\/p>\n
Lektor \u00dclle Sillasoo<\/p>\n