{"id":25,"date":"2023-11-08T17:05:32","date_gmt":"2023-11-08T17:05:32","guid":{"rendered":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/?page_id=25"},"modified":"2026-03-23T16:26:03","modified_gmt":"2026-03-23T14:26:03","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/ajalugu\/","title":{"rendered":"History"},"content":{"rendered":"
\n
\n \n \n\t\n\n
<\/div>\n\n\n

\nHistory\n<\/h1><\/div>\n<\/section><\/div>\n<\/div>
\n \n\t\n\n\n\n
\n

Hopneri maja aadressil Raekoja plats 18 on kauni arhitektuuri ja suure ajaloolise v\u00e4\u00e4rtusega hoonekompleks, millesse kuulub viiluga peahoone Vanaturu kael 3, kumera k\u00fcljega k\u00f5rvalhoone Raekoja platsi \u00e4\u00e4res ja uuem abihoone hoovis. Hoonekompleks h\u00f5lmab nelja ajaloolist valdust, mis liideti 1665. aastal kaupmees Johan H\u00f6ppeneri (Hoeppener) ajal.<\/p>

Johan H\u00f6ppener ostis need majad aastal 1662 ja t\u00e4nini s\u00e4ilinud ilme sai elamu 17. sajandi l\u00f5pul. H\u00f6ppeneride k\u00e4es olid k\u00f5nealused valdused ligikaudu 50 aastat, mille jooksul tehti elamu interj\u00f6\u00f6ris mitmeid uuendusi. Sellest ajast on daatumiga 1681 s\u00e4ilinud d\u00f6rnses nikerdportaal, mille autor on Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim puunikerdaja Christian Ackermann (tema tuntuimad t\u00f6\u00f6d on kell P\u00fchavaimu kiriku seinal, Tallinna toomkiriku retaabel, Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kantsel jm). Vaata ka\u00a0Uurimisprojekt \u201cChristian Ackermann \u2013 Tallinna Pheidias, \u00fclbe ja andekas\u201d (2016-2020)<\/a><\/strong><\/p>

\u00a0<\/p>

Enamik Tallinna keskaegsetest elamutest on tehtud kohalikust paekivist, sest puithoonete ehitamine oli rae k\u00e4sul alates 14. sajandist keelatud (p\u00f5hjuseks korduvad ulatuslikud p\u00f5lengud). K\u00f5nealust hoonestut on esmakordselt mainitud 1352. Restaureerimisarhitekt T. B\u00f6ckleri h\u00fcpoteesi j\u00e4rgi oli kinnistul algselt kaupmehe tornelamu mitme laokorruse ja ka kaitsefunktsiooniga. 1367. aastaks rajati aga hooneplokk, kuhu kuulusid elamu ning kolm kauplust.<\/p>


Keskaegne kaupmeheelamu\u00a0<\/strong>Vanaturu kael 3 oli \u00fcheaegselt nii eluhoone kui ka kaubaladu.
T\u00e4nava poole j\u00e4\u00e4b elamu otsasein, kus asub ka hoone vanema osa peasissek\u00e4ik \u2013 teravkaarne raidkivist portaal. Elukorruse asukohta m\u00e4rgivad suured raidraamides aknad, aidakorruseid kaubaluugiavad ja tuulutuspilud ning vintsipuu. Katust ehib l\u00f5vikujulise lipuhoidjaga tuulelipp.
Kuna ukseava oli t\u00e4navapinnast palju k\u00f5rgemal, ehitati peasissek\u00e4igu ette etik \u2013 trepiplatvorm, mille kahel k\u00fcljel asetsesid nn istekivid. Kivipinkide t\u00e4navapoolsesse otsa paigutati k\u00f5rged majavapiga kaunistatud etikukivid.<\/p>

Keskaegse elamu elukorrusel on kaks ruumi:
eeskoda \u2013\u00a0diele<\/em>\u00a0(saksa k\u00a0diele<\/em>\u00a0\u2013 eestuba)
peretuba \u2013\u00a0d\u00f6rnse<\/em>\u00a0(lad k\u00a0dormire<\/em>\u00a0\u2013 magama,\u00a0dormitorium<\/em>\u00a0\u2013 magamissaal)<\/p>

Maja k\u00f6eti keldrist, kus asus kalorifeerahi \u2013 tellistest v\u00f5lvitud ahjukolle, mille peale olid laotud kerisekivid. Elukorruse ruumide kohal oli 2-3 korrust, kus asusid panipaigad kaupadele. Aida- ehk salvekorrused said oma nime seal asuvate panipaikade ja laoruumide j\u00e4rgi. Elukorruse all paiknesid mahukad keldriruumid.<\/p>

\u00a0<\/p>

Hoone omanikud l\u00e4bi aegade<\/strong><\/p>

Hoone esimesed omanikud olid kaks tuntud linnakodanikku:\u00a0Heydemann<\/strong>, kes arvatavasti oli hiljem raeh\u00e4rra, ja kaupmees\u00a0Hermann de Hove<\/strong>, kes aastatel 1361\u20131379 oli Tallinna b\u00fcrgermeister.<\/p>

Aastatel 1385\u20131387 m\u00fc\u00fcsid Hermann de Hove lapsed ja kaasp\u00e4rijad selle kinnistu\u00a0Arnold van<\/strong>\u00a0Haltenile\u00a0<\/strong>(senior<\/em>), kes omandas ka kaks poodi turuplatsi \u00e4\u00e4res. Aastal 1414 loovutas Arnd (Arnold) van Halten (junior<\/em>) oma isa kinnisvara koos kauplustega\u00a0Herman Lyppele<\/strong>\u00a0(Tallinna raeh\u00e4rra aastatel 1414\u20131434).<\/p>

Edasisest on teada, et 1662 l\u00e4ks kinnistu pooleks sajandiks\u00a0Johan H\u00f6ppeneri\u00a0<\/strong>valdusse. H\u00f6ppener s\u00fcndis L\u00fcbeckis ja tuli kaubasellina Tallinna. Siin abiellus ta 1652. aastal Oleviste kirikus kaupmehet\u00fctre Anna Roddega, saades seej\u00e4rel linnakodaniku \u00f5igused ja Suurgildi liikmeks.<\/p>

H\u00f6ppeneri p\u00e4rijate nimel loovutas kohtufoogt P\u00f5hjas\u00f5ja j\u00e4rel kinnistu kaupmees\u00a0Christian<\/strong>\u00a0von Mindenile<\/strong>. P\u00e4rast tema surma l\u00e4ks valdus edasi lesele ja pojale\u00a0Arnold von Mindenile<\/strong>. Tema t\u00fctre Dorothea Amalie kaasavarana l\u00e4ks kinnistu 1770. aasta paiku \u00fcle t\u00fctre mehele kaupmees\u00a0Christoph Gottfried Intelmannile<\/strong>.<\/p>

Dorothea Amalia Intelmann (s\u00fcndinud von Minden) suri 1832. aastal ja kinnistu l\u00e4ks vene kaupmeeste valdusesse. K\u00f5igepealt omandas selle\u00a0Ivan Germanov<\/strong>, kes aastatel 1834\u20131836 tegi mitmesuguseid \u00fcmberehitust\u00f6id, eelk\u00f5ige Raekoja platsi \u00e4\u00e4rsete hoonete osas. Aastal 1836 ehitati \u00fcmber nurgamaja, kus oli kaks poodi. 1856 l\u00e4ks kinnistu \u00fcle Ivan Germanovi t\u00fctrele\u00a0Aleksandra Ivanovna Luninile<\/strong>, aastal 1906 sai omanikuks\u00a0Ivan Lunin<\/strong>. Luninid j\u00e4id omanikeks kuni 1940. aasta natsionaliseerimiseni.<\/p>

Eesti NSV ajal, 1970. aastatel, hakkasid hoonestu ruumid koonduma ainsa kasutaja, t\u00e4itevkomiteelt hoonet rentinud\u00a0Tallinna Turismiklubi<\/strong>\u00a0k\u00e4sutusse. Alates aastast 1975 haldaski hoonet turismiklubi. Kompleks restaureeriti ja kohandati\u00a0Tallinna matkamajaks<\/strong>\u00a0aastatel 1981\u20131984, s\u00e4ilitades ajaloolisi konstruktsioone ja detaile. T\u00f6\u00f6d teostas Poola restaureerimisfirma PKZ, arhitektid olid Teddy B\u00f6ckler ja Ants Evart ning sisearhitekt Aili Nurk.<\/p>

Kuni 1990. aastate alguseni toimus matkamajas vilgas tegevus: tegutses mitu matkaliikide komisjoni, hoones asus umbes 5000 k\u00f6itest koosnev erialaraamatukogu ning matkaklubi l\u00e4hetas kategooriamatkadele aastas keskmiselt 200 r\u00fchma. Seej\u00e4rel oli hoone aga MT\u00dc Matkamaja kasutuses, mis tegeles peamiselt ruumide rentimisega erinevateks \u00fcritusteks.

10. oktoobril 2013 asutati Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatavas hoones\u00a0Hopneri Maja\u00a0<\/strong>eesm\u00e4rgiga s\u00e4ilitada ja arendada kultuuri, korraldada \u00fcritusi ja osutada kultuurialaseid teenuseid.
Majas toimuvad praegu erinevad kontserdid, loengusarjad, ukulele kursused algajatele ning koos k\u00e4ib ka juba osavamate ukulele m\u00e4ngijate ansambel. Korraldame ka majast v\u00e4ljas ringk\u00e4ike, hoovikontserte ning muid s\u00fcndmusi, kontserdisaalis eksponeeritakse kunstin\u00e4itusi.
Lisaks pakume teie enda s\u00fcndmuste jaoks rendiks erilise interj\u00f6\u00f6riga kauneid ruume.\u00a0<\/p>

Hopneri Maja on koost\u00f6\u00f6partner mitme pika traditsiooniga suur\u00fcrituse korraldamisel, sh Tallinna vanalinna p\u00e4evade ning keskaja p\u00e4evade korraldajale.<\/p>\n<\/div><\/div>\n<\/section><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ajalugu Hopneri maja aadressil Raekoja plats 18 on kauni arhitektuuri ja suure ajaloolise v\u00e4\u00e4rtusega hoonekompleks, millesse kuulub viiluga peahoone Vanaturu kael 3, kumera k\u00fcljega k\u00f5rvalhoone Raekoja platsi \u00e4\u00e4res ja uuem […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":"","_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":""},"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25"}],"collection":[{"href":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3812,"href":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/3812"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hopnerimaja.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}