Jaak Tuksam - laul, kitarr
Riho Sibul - kitarr
Ain Agan - kitarr

Musitseerivad kolm sõpra nii muusikas kui elus – Jaak Tuksam, Riho
Sibul ja Ain Agan. Kõlavad Jaak Tuksami, peamiselt Eesti luuletajate
tekstidele loodud laulud. Uuemate lugude kõrval kuuleme ka vanu häid –
„Mu meel unus mägede taha“, „Mesilind“ ja paljusid teisi. Laulud ja
hää pillimäng aitavad avada maailmu, mis argises sebimises jäävad
varjatuks. Tuleb, mis tuleb...

 

Jaak Tuksam on loonud ja laulnud juba üle 30 aasta, kuid enamasti
lähemale sõprade ringile. Laiem avalikkus sai tema muusikaga tuttavaks
1999. aastal ilmunud plaadi “Meelega” ning selle salvestus- ja
esitluskontsertide kaudu. Tänu sõpradele sai plaadi ilmumine ja
väljaandmine teoks. Samuti on paljud tema ja ta sõpruskonna (Riho
Sibul, Erkki-Sven Tüür, Jaan Sööt, Tõnu Timm, Ants Johanson) esinemist
kuulanud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil.

See, kes Jaak Tuksami kunagi laulule äratas, oli teatrimees Priit
Pedajas. Hiljem viis õnnelik juhus ta kokku Herbert Murdiga. Murd oli
tulnud Panso-koolist ära, läinud metodisti kiriku juurde jutlustama ja
tõi Jaagule Kaplinski kogu, pärast ka Viidingu oma. Jaak Tuksam on
kuulunud In Spe esimesse koosseisu koos Peeter Brambati ja Erkki-Sven
Tüüriga. Hiljem oli Päratrusti aeg.

Kaplinskit edasi parafraseerides on Tuksami laul ühes kaunis keeles ja
kui seda lehtedesahinas kuulata, haihtub see ühe ööga su meelest. Kuid
tunne jääb. Tunne aususest ja südamevalust. See miski jääb meelde,
nagu oleks pehmes jõuluöö lumesajus hellalt helisenud kodukiriku kell.

Paljusid sügavalt kõnetava laulu “Meil on elu keset metsa“ kohta on
Jaak Tuksam ise öelnud: “See on üks väga puhtalt kristlik laul, mitte
paganlik, nagu vahel arvatakse. Aga laul ei ole minu jaoks kõige
tähtsam, vaid pilt.“ Jaak teab, et metsapõue on alles jäänud möödunud
aegade kuldne selgus.

Jaak Tuksamiga koos üles astuvad sõbrad Riho Sibul ja Ain Agan on
armastatud mitmekülgsed muusikud ja kuuluvad kahtlemata eesti parimate
kitarristide hulka.

***

Kes on Jaak Tuksam? Jaak on fenomen eesti kultuuris. Teist tema
sarnast muusikut siin ei ole. Mul on tunne, et muusika, mis eestlastel
olnud, on ajapikku kuhugi ära kadunud. Kaugem rahvamuusika on meile
kadunud, hilisem on ikka saksa maiguga ja pole nagu päris see. Mulle
tundub, et Jaak on mees, kes metsas omaette mõeldes, elades, uidates
ja liikudes on kinni püüdnud sadu ja tuhandeid aastaid tagasi olnu ­–
see on minu aimdus, et mitte miski ei kao ära. Nagu kompuutriteski.
Kuskil salasõna all on see hiidvana fail peidus ning ainuke mees, kes
on selle kätte saanud, on Jaak Tuksam. Sealt ka see suur vägi, mis
tema sees on. Seda erilist ja lihtsat väge teistel ei ole. Jaak
Tuksamil on.

Tõnis Mägi
Laulja ja laulude looja

Tuksam laulab lihtsat ja selginud eesti loodusluulet. Ta on elanud
keset metsa ning olnud osa suurest ringkäigust. Ja tulnud inimeste
sekka tagasi, et jagada nendega seda üksinduse rüpes sündinut, mida
kiirustavas tänapäevas napib. Ta on pikkamisi küpsenud vahendaja. Tema
laulud oleksid nagu kusagil metsalagendikul või ojakaldal ikka olemas
olnud ja nüüd hääle saanud.

Lauri Sommer
Luuletaja

Jaak Tuksam – minu meelest mees, kes on kahe jalaga maa peal ja kellel
pea pilvedes. Sellega tahan ma öelda seda, et ta on väga soe ja
kuldsete kätega inimene: sellepärast ka nii maa peal kui vähegi olla
saab. Teisalt on ta otsapidi pilvedes, siis kui kuulata neid laule,
mis ta kirjutab, ja neid sõnu, mis ta lauludeks valib. Jaak Tuksam
ulatub ühel ja samal ajal kahte maailma. Kummaline, et tegelikult pole
ta ei ühes ega teises ilmas, aga viibib samaaegselt mõlemas korraga.

Ants Johanson
Pärimus-muusikategelane