30. mai – 2. juuni 2019

N         30.05.19 12:00-19:00
R         31.05.19 12:00-19.00
L          01.06.19 12:00-19:00
P         02.06.19 12:00-15:00
 

Parfümeeria on oluline osa Euroopa kultuurist. Teid ootab maailma mõjutanud ning tänapäeva autorite tööde tutvustus. Näitusel on võimalik proovida vintage aroome muuseumi kollektsioonist, samuti taasloodud aroome, mis tehtud vanade retseptide järgi. Igat eksponaat-lõhna toetab ka abimaterjal: reklaamposter, lõhnapudelite fotod, naiste näidispildid - "ajastu portree", iseloomustades igat aastakümmet.

 

 

 

 

 

Kaminasaal
Sissepääs Raekoja plats 18

Elina on parfümeeria ajaloolane ning kollektsionäär

Peterburi Parfümeeria Muuseumi omanik, Art Deco Perfumes brändi looja, Õppejõud Peterburi Parfümeeria koolis

 

Sinine on igatsuse värv. Kevadööd on täis linnuhuikeid, lõkketulesid, saladusi ja igatsust. Viimased kakskümmend aastat elan Põlvamaal vanas talumajas, väikese järve kaldal. Kolisin linnast maale, et olla loodusele ligemal, tahtsin, et mu lapsed kasvaksid õues mängides ja metsas joostes. Kodu ümbruse maastikud ja vaated akendest annavad inspiratsiooni ja jõudu.

 

Maalikunst sündis soojas päikesepaistes, lõunamaises valguses ja rikkuses. Maalimiseks on tarvis palju valgust ja vaba aega. Mina leian maalimiseks aega talvel, mil sinine hämarus ja külm mind õuest tuppa sooja ahju juurde suruvad. Mida külmem on ilm õues, seda soojemaks muutub värv lõuendil, seda suuremaks igatsus soojuse ja päikese järgi.

 

 

 

 

 

Hopneri Maja

Raekoja plats 18

Jana Wolke/tekstiilitööd

Tarmo Noormets/taimsed tööd

 

Sisseastumistasu 3€

 

Hopneri Maja Diele (Vanaturu kael 3, Tallinn)

 

Fotonäitusega tähistab Hopneri Maja president Lennart Meri 90.
sünniaastapäeva.

Näituse fotod Lennart Merist on tehtud aastatel 1997-2000.

 

Jäädvustatud on ringkäigud Hiiumaale, Võrumaale ja Ida-Virumaale,

riigivisiidid Leetu, Ungarisse, Sloveeniasse ja Saksamaale.

Lisaks paar pilti talgutelt Rohuneemes ning Lennarti 75. sünnipäev

29. märtsil 2004 tema kodus.

 

Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas.
Eesti Vabariigi riigipeaks vannutati ta 6. oktoobril 1992. aastal.
1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.
 

Rukkiräägu häälitsused suveöös- ma pole teda kunagi ise näinud-kuigi elame samas ruumis.

Peenraid kaevates sattusin kokku mudakonnaga- nägin teda esimest korda, olin varem vaid kuulnud ja lugenud- kuigi elame samas ruumis.

Ebapärlikarp on elanud siin maakeral juba 100 miljonit aastat- ma pole teda kunagi näinud- kuigi elame samas suumis.

Aasta linnuks kuulutati metsis, kusagil Pärnumaal elab OÜ Metsis, kes toodab metsaveotraktoreid ja harvestere- ma ei tea, kas nad on kunagi omavahel kohtunud- kuigi elavad samas ruumis.

Mesilasema elab umbes 5 aastaseks, suvised töömesilased 4-5 kuuseks- nad lihtsalt põletavad ennast tööga surnuks- ma õpin neid tundma järjest rohkem- me elame samas ruumis.

Pea kohal ja ümberringi on Linnutee  hoomamatu organism. Huvitav, kas ta teab mind- elame ju samas ruumis.

 

 

 

See on esimene väljapanek piltidest, mis loovad kokku pikema sarja „ samas ruumis“ . See sari ei saa tegelikult mitte kunagi valmis, ma ei jõuaks kunagi neid kõiki tundmagi saada, kellega koos seda ruumi jagan. Aga ma õpin neid järjest rohkem nägema ja kuulma.

Näitus 
LENDAV KIRJUTAJA
Kirjutatud maastikud
Abstraktsetest kirjadest mikrokalligraafiani

 

Näituse avamine: 

Esmaspäeval, 8. oktoobril kell 18

 

Anu Purre kunstistuudio 
kaasaegse vaba kalligraafia näitus 
LENDAV KIRJUTAJA
Kirjutatud maastikud
Abstraktsetest kirjadest mikrokalligraafiani

Esinevad:
Aire Kattai, Ave Sullin, Ene Jõgisoo, Ene Koitsalu, Eneli Raal, Eve Mahhov, Gerly Karu, Jekaterina Urmet, Kadi Kibbermann, Kai Tort, Kai Tõnspoeg, Kaire Kinkar, Karin Luuse, Kertu Simson, Liisa Hiio, Mall Maasik, Marge Kõiv, Miina Härma, Nastja Bljahhina, Pille-Riin Talts, Piret Rüstern, Ülle Kruusoja ja Ülle Mäede.

 

Kas olete varem kohanud lendava kirjutaja maastikupilte? Seda näitust vaadates kujutagegi ette kalligraafi hoogsat lendu ja vaadake maastikku ülevalt. Seekord pole tegemist droonide või aerofotoga. Kõike tuli lihtsalt ette kujutada ja üles kirjutada. Nii „lendaski“ kirjutaja  maastike kohal üles ja alla, avastades aina uusi detaile või sõnumeid, mida pildile panna.

 

Mõned autorid on äsja kalligraafiaõpinguid alustanud, osad juba lõpetamas või lõpetanud. Kõik nad said samasuguse lähteülesande, „lendasid sama maastiku kohal“, kasutasid samu vahendeid ja tehnikat. Ometi on lähemal vaatamisel kõik maastikud nii erinevad. Näeme seal lahendusi abstraktsetest kirjadest mikrokalligraafiani. Hulgas ka äratuntavaid ajaloolisi kirjastiile antiiksetest kaasaegsete kirjadeni. Madalamal lennul on detailid suuremad, kõrgemal väiksemad. Isegi lennujäljed tunduvad olevat peale jäänud.

 

Kalligraafia on kõrgelt hinnatud manuaalne kunst ja sellega tegelevad väga paljud kalligraafid ja kunstnikud üle maailma. Traditsioonilise kalligraafia kõrval elab oma mahlakat elu ka selle eksperimentaalne pool, nagu on esindatud sellel näitusel. Siin pole põhirõhk kirjatehnikal ega filigraansetel oskustel, vaid vabal kompositsioonil ja mängul kirjaga.

 

Anu Purre kunstistuudio tegutseb MTÜ Loovalt tulevikku all kuuendat hooaega  ja asub Hopneri Majas.

Näitus avatud novembri lõpuni.

 

Lisainfo: Anu Purre 5341 5272 või anu.purre@gmail.com

 

JÄLJED

Aet Ollisaar tekstiilinäitus 21. september – 30. november 2018

 

Näituse avamine: 

Kolmapäeval 10. oktoobril kell 18

 

Iga liigutus, tegu või mõte jätab jälje. Iseasi, mida jäljed räägivad või kes neid lugeda oskab. Või aimata, tunnetada, tähele panna. Liikumisest või seismisest tekkinud märk, kokkupuutest jäänud kriim või plekk. Nähtav või aimatav tundemärk millegi olemasolust või toimumisest. Siit võib alata rada tundmatusse, kutsuv teekond tulevikku või minevikku. Kui sageli julgeme seda teekonda alustada?

Aeg on leidudelt palju äratuntavat maha lihvinud, alles on jäänud vaid vaevu tähelepandav viide. Näitusel olevad tööd peidavad endas märke elust ja möödunud aegadest, mõned neist otseselt loetavad ja teised vaid vaevu märgatavad. Kõrvuti lõngadega on töödes kasutatud esemeid, millel on oma lugu. Kokku saavad hoitud ja leitud esemed ning materjalid. On see olnud võimalus jätta painav koorem peale töö valmimist seljataha? Või õnnestub esemete lood tõlkida ka loetavaks jutustuseks?

 

Tööd on valminud soovist jagada asjade ja materjalide lugusid ning luua neid ise juurde. 

 

Aet Ollisaar on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige (juhatuse liige alates 2013), Tartu Kõrgema Kunstikooli professor ja tekstiiliosakonna juhataja.

 

Tunnustused

2011 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu preemia Aasta tekstiilitegu pikaajalise töö eest noortega

2008 Kristjan Raua preemia nominent

2008 ETeKL-i preemia Aasta tekstiilikunstnik 2007

2007 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium kunsti valdkonnas

2006 Ado Vabbe preemia nominent