Hopneri Maja tähistab teatrikuud ja oleme kutsunud 22., 23. ja 24. märtsil kell 19 külla Margus Tabori oma Mamma lugudega - Tallinna moodi.

 

Margus on alla andnud ja tuleb Mammaga Tallinnasse. Mamma lustakad Hiiumaa lood ärkavad Tallinnas ellu.

Ootame teid kõiki Hopneri Maja dielesse (Sissepääs Raekoja plats 18, läbi hoovi).
 

 

 

Piletid müügil Piletilevis 15€/12€. ETENDUS ON VÄLJA MÜÜDUD!

Hopneri Maja tähistab teatrikuud ja oleme kutsunud 22., 23. ja 24. märtsil kell 19 külla Margus Tabori oma Mamma lugudega - Tallinna moodi.

 

Margus on alla andnud ja tuleb Mammaga Tallinnasse. Mamma lustakad Hiiumaa lood ärkavad Tallinnas ellu.

Ootame teid kõiki Hopneri Maja dielesse (Sissepääs Raekoja plats 18, läbi hoovi).
 

Piletid müügil Piletilevis 15€/12€. ETENDUS ON VÄLJA MÜÜDUD!

 

Hopneri Maja kutsub oma keskaegse kaupmehemaja eluruumi tantsima keskaegseid tantse.

Külli Kressa juhendamisel tulevad õpetamisele 15.–17. sajandi tantsud. Paaritunnise koosviibimise ajal saab selgeks väga lihtsad kui ka üpris keerulised seltskonnatantsud.
Eelnev tantsuoskus pole vajalik. Tantsimiseks palume kaasa võtta mugavad jalanõud.
 

30. märts kell 13

Hopneri Maja Dieles
Juhendaja Külli Kressa
Sisseastumistasu 4 € (sularahas)
NB! Sissepääs Vanaturu kael 3
Registreerimine info@hopnerimaja.eu või 6455321.

Külli Kressa on vanamuusika- ja vanatantsuentusiast, Tartu vanatantsuansambli Saltatriculi kunstiline juht. Õppinud ajaloolist tantsu Jane Gingelli, Diana Scriveneri, Isabel Suri, Hazel Dennisoni kursustel ning saanud teadmisi vanamuusikast Lilian Langsepa ja David Kettlewelli kursustelt. Külli Kressa rekonstrueerib tantse ajalooliste tekstide alusel, toetudes sellistele autoritele nagu Thoinot Arbeau, Antonius Arena, Domenico da Piacenza, Fabritio Caroso, Cesare Negri ja John Playford.

 

 

Nostalgia on üks põhilistest tunnetest, mis innustab meie aja disainereid ja stiliste looma uusi kollektsioone. Täna ei ole võimsamat inspiratsiooniallikat kui kultuuriajalugu tervikuna, sealhulgas kostüümid, meigid ja soengud. Edukas moelooja žongleerib oskuslikult möödunud sajandite stiilidega ja tõmbab mustkunstniku kergusega silindrist alati elusa küüliku, muudab muuseumi eksponaadid uuteks, kõrgmoodsateks kultusesemeteks, vanad portreed ja fotod – tänapäevaseks juukselõikuse ja näokujunduse etaloniks. Kõik on aus: meelerahu ja heaolu on meie hapras maailmas üsna tinglikud, ei ole midagi idealiseerida ega kellegagi võrrelda. Kust otsida täiuslikkust? Möödunust.

Kuulates loengut ja vaadates illustreerivat materjali, võite veenduda, et aktuaalsed on kõige erinevad stiilid: Vana Egiptuse geomeetrilistest parukatest, mille järgi joondus 1960. aastatel Vidal Sassoon, kuni kuldsete laineteni Botticelli vaimus, kelle loomingut loetakse meie ajal suureks kunstiks. Alates igavesest valgest mineraalvärvist, mille koostis osutus mitte ammu tagasi tervisele ohutuks, kuni veekindla tušini, millest väga unistas Marilyn Monroe, kuid ei jõudnud rõõmustada geniaalse leiutise üle, tänu millele, nagu talle unistustes tundus, oleks olnud võimalik nutta, tabades mehi otse südamesse.

Ühe õhtu jooksul saate teada, kuidas ja miks muutusid ettekujutused ilust maailma kultuuri ajaloos. Me räägime kunstist, tehnoloogiast, reklaamist ja peamine – kultusikoonidest, mis jätkasid taassündi kaasaegses moeloomingus. 2019. aasta hooaeg ei ole erand.

 

 

KÄDY PLAAS - sopran
REINUT TEPP - haamerklaver
ELO TEPP - viiul

Joseph Haydn
"Šoti laulud" Hob. XXXI
"Ariadne Naxosel" Hob XXVIb:2

Kädy Plaas:
Oleme Reinutiga koos muusikat teinud juba päris palju ning üsna erisuguste koosseisudega. Enamasti on Reinut siis istunud klavessiini taga. Seekordse kava otsustasime aga teha haamerklaveriga. Ilmselt oli nii (kui ma hästi mäletan), et mina soovisin esitada Haydn'i soolokantaati Ariadne Naxosest ja küsisin Reinutilt, et kas ta oleks nõus minuga koos seda esitama. Õnneks ta oli. Sealt edasi tuli Reinuti poolt mõte, et seda teost võiks ju siis ette kanda haamerklaveriga, mis originaalis ongi mõeldud selle loo saateinstrumendiks. 
Ariadne lugu on ilmselt paljudele tuttav- naine jäetakse armastatud mehe poolt maha üksikule Naxose saarele. Mind paelus selle teose puhul Haydn'i muusikaline lahendus loo dramaturgilisele tekstile. Pean tunnistama, et selles oli ka palju äratundmisrõõmu. See oli vist aastal 2004, kui Nargen opera tõi lavale Haydni „Üksiku saare” - vihjeid sellele ooperile leiab Ariadnest väga palju. 
Ariadne loo kõrvale otsustasime valida tema laule, mille saateinstrumendiks on samuti haamerklaver. Haydnil on terve kogumik Ann Hunter'i tekstidele seatud laule.Need on sellised hästi armsad ja ilusad lood, mida tihtipeale kantakse ette modernse klaveriga. Usun, et ma ei liialda kui ütlen, et nende lugude tegelik võlu tuleb siis esile kui neid saadab haamerklaver. Selle kõla on lihtsalt niivõrd kaunis, pehme ja mahe. 
Lisaks Ann Hunteri lauludele on meie kavas ka Haydn'i seaded šoti rahvaviisidest, milles ta kasutab lisainstrumendina veel viiulit. Mulle väga meeldib Briti saarte muusika, selles on midagi ülimalt paeluvat. Haydn on nende iseloomu väga hästi tabanud, tulemus mõjub väga hõrgult ja mis eriti kummaline - ka väga tänapäevaselt. Nagu mõne folkbändi muusika. 

Pilet 5€

Müügil fienta.ee või tund enne algust kohapeal.

Hopneri kaupmehemaja dielesse saab kenast uksest, mis asub Vanaturu kael 3. Uks ja kohvik on valla alates 17:00, kontserdi algus on 18:00 ja kestus tund aega.

 

Peeter Klaas - viola da gamba
Villu Vihermäe - viola da gamba
Saale Fischer - klavessiin

Meie "Nimeta" sarjas on kõlanud nii gambakonsort kui jazz-gamba. Seekordne kontsert on uus pilguheit gambade maailma, siinkandis harva kõlavale Prantsuse gambamuusikale François Couperini sulest. Gambalugude vahele kõlab mõistagi Couperini klavessiinimuusika.

 

Pilet 5€

Müügil fienta.ee või tund enne algust kohapeal.

Kontserdi algus on kell 18. Kella 17st saab kohvi ja veini ning kella 20ks sulgeme uksed.